Rahudeklaratsioon
Vaimsete juurte tasandil, läbi aegade oleme meie, Religioosne Sõprade Ühendus
(kveekerid) valinud konfliktide lahendamiseks ja rahu saavutamiseks vägivallatud
vahendid. Me näeme Jumalat igas inimeses ning seega ei või
me tappa ega ka tapmist toetada.
Usume, et iga konflikti on võimalik lahendada vägivallatult,
kui rakendame oma loova energia ja ressursid rahumeelse lahenduse leidmiseks.
Me teame oma kogemusest Jumalat teenides, et ka kõige vastuolulisematele
küsimustele on võimalik leida lahendus, kui püüame
kuulda jumalikku juhtimist. Vaikuses avanevad meie ees uued teed, mida
me varem võib-olla ei näinud.
Meil ei ole vaenlasi. Usume, et igas inimeses peitub võime muutuda.
Rahusobitamisega kaasneb riskeerimine, hirmudest ülesaamine ja piiride ületamine.
Väljakuulutatud "sõjas terrorismiga" ja nõndanimetatud "ennetava
sõja" ajastul ei ole meie sõjas mitte kellegagi.
Vägivallatus on aktiivne protsess, mis võib võtta
dialoogi vormi vastaspoolega, avalduda tsiviilvastupanuna ebaõiglaste
võimude vastu või kannatliku tööna õigussüsteemi
toel. Selleks, et vägivallatud meetodid oleksid tõhusad,
on vajalik varane sekkumine. Eelarvamused ja kitsarinnalisus, majanduslik
ebavõrdsus, ressursside ebaõiglane jagamine ja teised ülekohtu
vormid tuleb välja juurida enne, kui need kasvavad avalikuks vaenuks.
Eriti hoolikas tuleb olla konflikti järgselt, ehitamaks taas üles
infrastruktuur ning uuendamaks suhteid, et ära hoida konflikte tulevikus.
Vägivallatusega ei saavutata alati lühikese ajaga õiglust.
Nagu sõjaski, võivad kannatada süütud inimesed.
Siiski toimivad vägivallatud meetodid parimal juhul märkamatult,
kuna konflikt hoitakse ära. Me ei saa näiteks kunagi teada,
kas Aafrika suurte järvede algatuse raames tehtud vaikne ja järjekindel
töö -- mis on kümnetes trauma -- ja tervenduskeskustes
toonud kokku genotsiidist eluga pääsenud ja selle toimepanijad
-- on tegelikult ära hoidnud vägivalla taaspuhkemise Rwandas
ja Burundis. Me teame aga, et see on muutnud üksikisikuid.
Kaasaegne sõjapidamine loob kannatusi süütutele ohvritele;
seda nimetatakse "sõjategevuse tagajärgedeks".
See laastab infrastruktuuri, millest sõltub tsiviilelanikkond;
see mürgitab keskkonda, jättes enesest maha maamiine, rikastatud
uraani ja muid ohte, mis jäävad sinna kauaks pärast seda,
kui lahinguväljast on jälle saanud põllumaa. Lisaks
sellele õpetab sõda inimesi tapjateks, see jätab hingearmid
neile, kes on kannatusi kogenud ja ka neile, kes neid on tekitanud. See
hävitab usaldust, purustades pöördumatult inimestevahelisi
suhteid.
Sõja ärakaotamise propageerimine võib näida narrusena,
kuid võib samas olla ettenägelik. Meie esiisasid pilgati
nende jõupingutuste pärast, kui nad algatasid orjuse kaotamise.
Sellegipoolest läks neil korda kaotada orjapidamine kõigepealt
meie enda kogukonnas ning seejärel töötada koos teistega,
et see kaotada kogu riigis ja terves maailmas. Sarnaselt oleme pühendunud
vägivalla väljajuurimisele meie elu kõigist aspektidest:
peresuhetest, kogukonna reaktsioonidest kuritegudele, Maa keskkonna eest
hoolitsemisest ja välispoliitikast. Meie sihiks on luua rahumeelne
Jumala riik Maal, siin ja praegu.
Saint Louis' igakuine koosolek
Religioosne Sõprade Ühendus (kveekerid)
Saint Louis, Missouri, USA
12. veebruar 2006
St. Louis Friends Meeting
1001 Park Avenue
St. Louis, MO 63104
314.588.1122
stlouisfriends@stlouisfriends.org
Forum: